4. Periaaseq taaguutillu
Kalaallit Nunaanni suliffeqarneq pillugu kisitsisit sapinngisamik najoqqutassat
The International Labour Organisation-imit
(ILO), FN-ip ataani nunat tamalaat akornanni suliffeqarnermut tunngasuni kattuffimmit
nassuiarneqarsimasut malillugit suliarineqarput. Immikkoortumi uani ILO-p
najoqqutassiai nassuiarneqarput. Tulliullugu periaaseq nassuiarneqarpoq
najoqqutassiallu nalorninaateqarsinnaasut pillugit nassuiaammik
naggaserneqarluni.
4.1
Suliffeqarnemut nassuiaat
ILO sulineq pillugu ima naatsumik nassuiaavoq,
tassalu misissuiffiup pinerani inuit minnerpaamik nalunaaquttap akunnerani
ataatsimi suliamik ingerlatsisimasut. Illuatungaatigulli misissuiffiup
sivisussusia erseqqissumik nassuiarneqarani, innersuutaallunili,
sivikitsuusariaqartoq – soorlu ulloq ataasiulluni imaluunniit sapaatip akunnera
ataaseq. Innersuutigineqarportaaq, nunami pineqartumi pissutsit immikkut ittut
tunngavigalugit sulisinnaasut utoqqaassusiata minnerpaaffilerneqarnera nassuiarneqassasoq.
Akerlianilli ukioqqortunerpaaffissamut tunngatillugu
innersuussisoqartoqanngilaq.
Naatsorsueqqissaartarfimmi, qaammammoortumik
akissarsiat pillugit nalunaarsuutini (akunnermut nalunaarsuutiniunngitsoq),
najoqqutarineqartuni ILO-p nassuiaatai naleqqutinngillat, taamaattumik
Kalaallit Nunaanni sulinermut tunngasunik nassuiaatit
naleqqussartariaqarsimapput. Kalaallit Nunaanni sulinermut tunngasunik
nassuiaasiornerit ILO-mut sulinermut tunngasunik nassuiaasiornermut sapinngisaq
tamaat assingutinniarneqarsimapput.
Tunuliaqutaasunut piffissap sivisuup
sunniuteqarsinnaanera killilerniarlugu suliffeqarnermut piumasaqaataasoq
annertusineqarpoq qaammami ataatsimi minnerpaamik akunnernik arfineq-pingasunik
annertussuserlugu. Piffissamut suliffiusumut 18-it sinnerlugit ukiulinnut
ilinniagaqarsimanngitsunullu akissarsiat akissarsiat (akunnermut) SIK-mit
akigitinneqartut naatsorsuutitut atorneqarput.
Qaammatip ataatsip iluani minnerpaamik ulloq
ataaseq sulisimagaanni sulisimasutut naatsorsuutigineqassaaq. Ullormut
suliffiusumut akunnerit arfineq pingasut, sapaatit akunneri tallimat
ingerlaneranni qaammammi ullut suliffiusut 20-iuppata ullormut 0,4 tiimit
piffissami naatsorsuiffiusumi suliffigisimasariaqassallutik, taamatullu
sapaatit akunneri marluk pineqarpata akunnerit marluk
suliffigisimasariaqassallutik. Naatsorsuinerit SIK-mi akissarsiat
minnerpaartaat tunngavigineqarput, pineqartuni akissarsiakinnerpaat
amerlanerunissaat naatsorsuutigineqarmat.
Tunngavilersuutit malillugit
Naatsorsueqqissaartarfiup sulisumut nassuiaatai:
·
Qaammammi
pineqartumi inuk isertitaqarluni sulisimassaaq imaluunniit imaluunniit
sulinikkut akissarsiaqarsimassaaq qaammammi pineqartumi tulaassanik
tunisinikkut imaluunniit suliffiutimini iluanaaruteqarnikkut
akissarsisimassaaq.
·
SIK-ip
Naalakkersuisullu isumaqatigiissutaat atuuttoq malillugu ilinniarsimanngitsut
aningaasarsiassaat mikinerpaaq akunnerit arfineq pingasut
isertitsissutigisimassavaa.
·
Ukiup naanerani
15-inik ukioqalereersimassaaq.
4.2
Nalunaarsuutinik misissuineq
Kisitsisini najoqqutarineqartut
allaffissornikkut atugassatut pilersitaapput, taamaattumillu kisitsisitigut
paasissutissiorluni atorsinnaanerat killeqarluni. Akileraarutit
eqqarsaatigalugu akissarsiat juunimi decembarimiluunniit
nalunaarsorneqarsimanerisa sunniutaat kisitsisinik paasissutissiornermi
atorneqarsinnaanerannit annikinneruvoq. Taassumalu malitsigisaanik
naatsorsuineq pitsaanerpaamiitsinniarlugu nalunaarsuutinik misissuineq
pingaaruteqarluinnarpoq.
Qaammammut nalunaarsuutit malillugit aalajangerneqarsinnaanngilaq,
akiliutaasoq sulinermut tunngasuunersoq, imaluunniit sulinermut tunnganani ass.
Isumaginninnermut tunngasuunersoq. Qaammammut nalunaarsuutit tunngavigalugit
sulineq pillugu kisitsisinik naatsorsuisoqassappat isumaginninnermit tunniuttakkat
il.il. piiarnissaat pisariaqarput. Naatsorsueqqissaartarfiup kommunit
isertitanut taarsiissutitut tunniuttagaanut nalunaarsuiffia atorlugu
tamanna pisarpoq. Nalunaarsuiffik atorlugu qaammammut sulinngikkallarnermi
pisartakkat nalunaarsorneqartarput inunnut tigusisunut
immikkoortiterneqarlutik. Tamatuma kingorna qaammammut nassuiaatinut
sukumiisunut qaammatikkaartunut kommuninut immikkoortiterneqartarput.
Ajornartorsiutip assinga inuussutissarsiutini allani
atuuppoq, sulinermut tunngassuteqanngitsunut A-malillugu isertitatigut
akiliutaasartunut tunngasoq. Ilimagisariaqarpoq, sulineq inuit sulinngitsut
inuussutissarsiutinit pineqartunit akiliutisisartut amerlassusaannut
naleqqiullugu annikitsuinnaasimanissaa, taamaattumik pensionskassinut
napparsimanermut inuunermullu sillimmasiisarfinni sulisut nalunaarsuusiami
ilanngunneqanngillat.
Akiliutaasartut immikkut ittut, qaammatini
arlalinni sulisimanermut tunngassuteqartut, soorlu sulinngiffeqarnermi aningaasarsiat
aamma immikkut angusaqarnermi pissarsiat –paasiniarneqarput. Paasilluarumallugu
inuup pineqartup ukiumi pineqartumi qaammatit suliffigisimasai tamakkerlugit
misissuiffigineqarsimapput.
4.2.1
Sulinermut nalunaarsuutini tulaassilluni tunisineq
2013 ilanngullugu tulaassuiffinnit aalisartunit
piniartunillu tunisinerit nalingi akileraarutinullu akiliigallarnerit
qaammammut nassuiaatinut nalunaarutigineqartarsimapput. Taamatut
nalunaarsuisarnerup kinguneranik suliffeqarfinni taamaattuni sulisut aamma tulaassisut
immikkoortinneqarsinnaasarsimanngillat. Tulaassat nalingat akissarsiatut
nalunaarutigineqartarsimavoq. Tamanna pissutaalluni 2013 ilanngullugu
akissarsiat pillugit paasissutissat annertuallaarput – ingammik suliaqarfinni Aalisarnermi
aalisakkanillu tunisassiornermi niuernermilu.
2014-ip kingorna tulaassuiviit taamaallaat
akileraarutinut akiliigallarnerit nalunaarutigisalermatigit akissarsisussat
aamma tulaassisut immikkoortinneqarsinnaalerput. Qaammammut akileraarutinut
akiliigallarnermut nalunaarnerit tunisineq tunngavigigaanni,
suliffeqarfiutigisap nammineerluni nalunaarsornerani takuneqarsinnaalertarput
qaammatini tulaassivinni tunisat nalingi akissarsiatut
nalunaarutigineqartarmata.
Periuseq taanna atorlugu 2014-imiit akissarsiat
ajunnginnerusumik inernilerneqarput, kisianni paasissutissat iluarsinerisa
ukiut ingerlanerini akissarsiat ineriartorsimaneri sunnerpaat, ingammik
suliaqarfik Aalisarneq aalisakkanik tunisassiorneq niuernerlu
eqqarsaatigalugu - taamaattumik kisitsisit pineqartut mianersortumik
atorneqartariaqarput.
2018-imi agguaqatigiissillugu qaammammut
aalisartut piniartullu tulaassuisut 1.182-iusimapput. Aalisarnerup
aalisakkanillu tunisassiornerup niuernerullu iluani sulisut 27,3 pct.-erivaat
sulisullu tamakkerlutik 4,4 pct.-iannik annertussuseqarput.
4.2.2
Sulisutut nalunaarsorsimanngitsut paasissutissaannik ilanngussineq
Qaammammut nassuiaatit nalunaarsuutillu
suliffeqarnermut tamakkiisumik matussusiinngillat. Naatsorsueqqissaartarfiup
isertitanut nalunaarsuiffia atorlugu suliffillit allat nassaarineqarlutillu
ilanngunneqartarput. Suliffillit ilanngunneqartut ukiumut suliffeqarsimasut 2-3
pct.-iinik annertussuseqarput, ukiumut 600-800-ut akornanni
amerlassuseqarlutik. Najoqqutani ilanngunneqartut pingajorarterutaat minnerpaamik
qaammammi ataatsimi sulisimasuupput, 2/3-illu najoqqutani tamani ilaanngillat.
Najoqqutani taakku sulisut amigaataasut
Naatsorsueqqissaartarfiup isertitanut nalunaarsuiffiani piumasaqaatinik ataani
allaqqasunik naammassinnissimasut toqqartorneqarlutik nassaarineqartarput:
·
Nalunaarsuiffimmi
qulaani misissuineq malillugu pilersitaasumi inuk utaqqisaannaagallartumik
sulineq pillugu sivisunerpaamik qaammatini arfinilinni sulisutut
nalunaarsimasoq.
·
Isertitanut
nalunaarsuiffimmi annertuumik (isertitat pillugit kisitsisinik paasissutissani
isertitat ataatsimoortinneqarneranni deciilit nassuiaataat malillugit)
A-malillugu isertitalittut nalunaarsimasuussaaq imaluunniit suliffiutimini
nalunaarutigereersimanngisaminik isertitaqarsimassalluni, siornatigut qaammammut
nassuiaatit malillugit nalunaarsorsimanngitsumik (akissarsiaanngitsutut
kingusinnerusukkulluunniit sulinermut tunngassuteqanngitsutut isertitatut).
Qaqugu isertitat ”annertuut” pineqartut qaammatit amerlassusaat tunngavigalugit
killissarineraat allanngorartinneqassaaq, inuk pineqartoq sulisutut imaluunniit
suliffissarsiortutut nalunaarsoriigaasimappat.
·
Inuk qaammatini
arlalinni suliffissarsiortutut nalunaarsortittartoq sulisutut
isiginiarneqarsinnaanngilaq (tamanna kisimi inuussutissarsiummik aalajangersimasumik
ingerlatsisutut nalunaarsorsimanngitsumut atuuppoq).
2018-imi sulisut najoqqutani ilanngunneqartut
agguaqatigiissillugit qaammammut 673-iupput, taakkunannga 633-t
namminersortuullutik. Isertitanut nalunaarsuiffimmi isertitat A-t sulisitsisuni
kikkuni katersorneqarsimaneri takuneqarsinnaanngimmat, suliffillit
ilanngunneqartut suliaqarfimmi Paasissutissaqanngitsunut
inissinneqarput. Suliffillit ilanngunneqartut akornanni namminersortut
nammineerluni nalunaarusiami suliffeqarfiup normua (CVR-normu) atorlugu
suliaqarfinnut immikkoortiterneqarput. Namminersortut suliffeqarfimmi
normuannik ilanngussisimanngikkaangata tulaassuinernilli
nalunaarusiorsimagaangata Aalisarnermut aalisakkanillu tunisassiornermut
niuernermullu suliaqarfimmut ilanngunneqartarput. Paasissutissaqanngitsuniipputtaaq
suliffiup normuannik imaluunniit tulaassuinermik nammineq nalunaarusiami
paasissutissiisimanngitsut.
2015 sioqqullugu kisitsisit paasissutissat
atorneqartunut suliffeqarfiit Danmarkimut nalunaarutigineqarsimasut
ilanngillat. Siusinnerusukkut allaaserineqareersutuut 2014-imi piffissamilu
siusinnerusumi ilanngussat sulisitsisut paasissutissanik tunniussisimanngitsut
Paasissutissartaqanngitsut-nut inissinneqartarput. Taakku amerlanersaat
tassaapput naalagaaffiup suliffeqarfiutai, ass. politiit pinerluttunillu
isumaginnittut. 2015-ip kingorna pitsaanerusunik paasissutissanik
peqartoqalermat sulisut 450-500-it Pisortat allaffissornera aamma
kiffartuussinerannut nuunneqarput siornatigut Paasissutissartaqanngitsuniittarsimasut.
Paasissutissat iluarsinerannik tamanna taaneqartarpoq taamaattumillu 2015
sioqqullugu pisortani sulisimasut 500-it angullugit ikinaarneqartarsimanissaat
ilimagineqarpoq. 2014-imit 2015-imut pisortaqarfinni sulisimasut
nikissimannginnissaat ilimagineqarpoq.
4.3
Suliffillit pillugit nalunaarsuiffik
Nalunaarsuutit misissukkat
inuussutissarsiummillu aalajangersimasumik ingerlatsisutut
nalunaarsorsimanngitsut malillugit sulineq pillugu nalunaarsuiffik
pilersinneqarpoq, sulineq pillugu kisitsisitigut paasissutissanut tunngaviuvoq.
Nalunaarsuiffik innuttaasunut najugaqavissunut nalunaarsuiffiuvoq – ukiup
pineqartup aallaqqaataani naaneranilu Kalaallit Nunaanni najugaqartut aamma
ukiup naanerani 15-ileereersimasut nalunaarsorneqarsimapput.
Takussutissiaq 4.1-imi pineqartut amerlassusaat
immikkoortillugit takuneqarsinnaapput, ataatsimut amerlassusaat innuttaasunut
najugaqavissunut tunngavoq. Takussutissiami takutinneqarpoq 2018-ip naanerani
amerlassutsip 4 pct.-ia innuttaasunut najugaqavissunut tunngasuunngitsoq.
Takussutissiaq 4.1. Innuttaasut najugaqavissut
|
2014 |
2015 |
2016 |
2017 |
2018 |
Ukiup aallartinnerani innuttaasut, minnerpamik 14-inik ukiulinniit................................... |
45.041 |
44.896 |
44.871 |
44.915 |
44.883 |
Ukiup naanerani innuttaasut, minnerpaamik 15-inik ukiulinniit |
44.101 |
44.065 |
44.081 |
44.134 |
44.258 |
Najugaqavissut, ukiup naanerani minnerpaamik 15-inik ukiulinniit .................................. |
42.664 |
42.610 |
42.488 |
42.673 |
42.671 |
Suliffeqarneq pillugu nalunaarsuiffimmi
paasissutissat makku pigineqarput; akissarsiat, akileraarutinut tunngasut aamma
suliffigisap inuussutissarsiummi sorlerniinnersoq, taamatullu
paasissutissartaqarluni pineqartup atorfininnera suliffigivisatut imaluunniit
saniatigoorisatut suliffiunersoq. Atorfik qaammammi pineqartumi
akissarsiffiginerpaasimasatut nalunaarsimasaq tassaavoq suliffigivisaq,
suliffiit allat qaammammi pineqartumi saniatigut sulinertut nassuiarneqarput.
Nalunaarsuiffimmi aamma inooqatigiinnut sinerissamilu agguataarsimanermut
paasissutissanik peqarpoq.
4.4
Kisitsisaataasivik
Naatsorsueqqissaartarfiup kisitsisaataasivia bank.stat.gl
suliffeqarnermut tunngasunik arfineq pingasunik assigiinngitsorpassuarnik
imalinnik tabeleqarpoq. Tabelit taakku atorlugit nammineq sulinermut
tunngasunik paasissutissanik pisariaqartitanik aallertoqarsinnaavoq. Tabelit
titartakkallu tamarmik kisitsisaataasivimmeersunik kisitsisitaqarput.
Najoqqutat tamarmik tabelit aamma titartakkat ataani allaqqapput.
4.5 Najoqqutassatut
nalorninaateqarsinnaasut
Nalunaarsuiffiit, suliffeqarneq pillugu
kisitsisitigut paasissutissiornermi tunngaviliisuusut, allaffissornikkut
nalunaarsuutinit annertuunit pilersitaasut,pilersitaasut, soorunami
nalorninaateqarsinnaasunik akoqarsinnaasarput. Taakkunani pingaarutillit uani
saqqummiunneqassapput.
Sulineq pillugu kisitsisitigut
paasissutissiorneq tamavimmi sulisitsisut qaammatikkaartumik akissarsiat
allallu pillugit nalunaarutaannit tunngaveqartumik pilersitaasarmat,
qaammatikkaartumik nalunaarutigineqartut ilumut eqqorluinnartuunersut,
kisitsisitigut paasissutissat pitsaassusaasa aallaavigilluinnarpaat.
Taamaattumik suliffeqarfinni ataasiakkaani aningaasarsisarfiit pisarnerinik
periaaseqarneq nalornisitsilernermik malunnaatilimmik pilersitsivoq.
Immikkoortoq 4.2-mi nalunaarsuutit misissorneri
pillugit allaaserisami nalunaarsukkat inaarnerini ajornartorsiut tamanna
malugineqavissorpoq. Ingammik immikkut ittunik akissarsiat ataasiakkaat
uppernarsarniarnerannut piffissaaluit atorneqarput, qaammatini arlalinni
sulisimanermut tunngasut soorlu sulinngiffeqarnersiutit aamma
immikkuullarissumik angusaqarsimanermi aggornersiat.
Nalunaarsuutit annertussusiannut
katitigaanerannullu peqquteqartumik naatsorsuutigisariaqassaaq,
ataasiakkaatigut immikkut ittunik akiliinerit ilaatigut
uppernarsineqarsinnaanngitsut arlaqarnissaat taakku nalorninaateqarsinnaasutut
isigisariaqarput. Tamanna qularnanngitsumik annertunerusumik qaammatikkaartumik
akissarsiat katinnerinut sunniuttussaavoq, kisiannili naatsorsuutigisariaqarpoq,
akornutitut pineqartoq sulineq pillugu naatsorsukkanut
sunniuteqarpallaarnavianngitsoq.
Aningaasarsiat decembarimi katinnerisa
kukkunersiornissaat pingaaruteqarnerusarpoq, qaammammimi tassani
sulinngiffeqarnersiutissat pisarneq malillugu nalunaarsorneqartarmata.
Taamaattumik decembarimi qaammammut akissarsiat - kvartaalit sisamaanni -
annertunerulersinnaapput. Kvartaalini allani kisitsisit pineqartut
annikinnerullutik. Taamaattumik agguaqatigiissillug qaammammut kvartaalikkaartumik
akissarsianik sanilliussinnermi tamanna eqqumaffigineqartariaqarpoq.
Nalorninaateqarsinnaasutut taaneqarsinnaasutut
ipput pisortaqarfiit isertitanut taarsiutitut akiliutaasa nalunaarsorneri,
nalunaarsuutit misissornerini kommunit sulinermut sanilliunneqarsinnaasutut
akiliutigisartagaat akissarsiaanngitsut immikkulli paasiniarlugit
inissittariaasut. Isertitanut taarsiutitut akiliutit qaammatinut
nalunaarsuiffinnut tunngassuteqartariaqanngillat; Assersuutigalugu akiliutit
qaammatini arlalinni nalunaarsuiffimmiissinnaasarput. Paasissutissat
nalilersorneqarluaraluartut pisortat sulinngikkallarnerni tunniuttagaat
sulinermut nalunaarsuutini kukkussutaasinnaapput.
2013 ilanngullugu aalisartut piniartullu
tulaassaat tunisat nalingi tamarmiusut naatsorsuutigineqartarsimapput. Tassa
tulaassanik tunisineq aningaasarsiatut isigineqarsimalluni. Taamaattumik 2014
sioqqullugu aalisartunit piniartunillu qaammammut aningaasarsiatut
nalunaarutigineqarsimasut annertuallaarput. 2014-imi paasissutissanik
iluarsiinerup kingunerisaanik aalisartut piniartullu aningaasarsiaat aaqqipput.
Taamaattumik aningaasarsianik misissueqqissaarnermi kisitsisit
ineriartorsimaneri mianeralugit atorneqassapput ingammik suliaqarfimmi aalisarnermi
aalisakkanik tunisassiornermi niuernermilu sulisimasut eqqarsaatigalugit,
kisianni aamma sumiiffinni assigiinngitsuni piniartut aalisartullu
tulaassillutik tunisiffigisartagaanni. Nalunaarsuinermik allanngortitsineq
sulisut allanngornerannik annertunerusumik sunniuteqanngilaq.
Suliassap taama isikkoqarnera pissutaalluni
suliamut ilanngussanik atassutilinnik nalorninaateqartoqarpoq. Nammineerluni
nalunaarsuutini – tassalu isertitanut nalunaarsuiffiit – ukiumoortumik
naatsorsugaasarput, nalunaarsuutit taakku malillugit sulinermut ilanngussat
qanga pisarnersut nalunaarsussallugit ajornarpoq. Inuk ataaseq qaammatit
amerlanngitsut ingerlaneranni akissarsianik annertungaatsiartunik ukiumut
katersugaqarsinnaavoq, taamaassimappat pineqartoq ukiumi pineqartumi qaammatit
aqqaneq marluk tamakkerlugit sulisimassasoq kukkulluni paasineqarsinnaalluni.
Paarlattuanilli inuk ataaseq qaammatit aqqaneq marluk tamakkerlugit
sulillattaarsimasinnaasarpoq, sulinerminili isertitai ikittuinnaappata
ilanngunneqanngitsoorsimasinnaavoq.
2015 sioqqullugu Danmarkimit sulisitsisut
nalunaarsorsimannginnerat pissutaalluni Pisortani ingerlatsineranni
kiffartuussinerannilu 2014-imi ukiunilu siuliini agguaqatigiissillugu
qaammammut sulisut 500-it angullugit ikippallaartarsimanissaat ilimagineqarpoq,
immikkoortoq 4.2.2 takuuk. 2015 sioqqullugu taakku Paasissutissartaqanngitsunut
ilanngunneqartarmata nalunaarsuutit sulisimasunut sunniuteqanngillat.
Qitiusumik Suliffeqarfinnik Nalunaarsuiffik
(CVR) atorlugu suliffeqarfiit ataasiakkaat inuussutissarsiorfinni
paasissutissaat aaneqarput, taamaasilluni suliffillit inuussutissarsiutinut
immikkoortiterneqarsinnaalerlutik. CVR-imi suliffeqarfiit nalunaarsorsimasut
tamarmik suliaat pingaarnerit malillugit suliaqarfinnut
inissitsiterneqartarput. CVR imminermini naapertuilluartumik suliaavoq.
Periuserli aamma killeqarpoq, pingaartumik suliffeqarfiit
assigiinngiissitaartunik suliaqartuugaangata, suliaqarfinnut assigiinngitsunut
immikkoortitertarialinnut. Nalorninaateqartitsisinnaasorlu
minnerpaamiitinniarlugu suliaqarfiit naatsorsuutaat naleqqussarneqarput, tassani
suliffeqarfiup pingaarnertut suliaa malillugu inuussutissarsiorfinnut
immikkoortiterneqarlutik, takuuk najoqqutanut nassuiaat immikkoortoq 3-mi.
Pisortani sulisitsisoqarfiit annerit tassa
Namminersortut kommuneqarfiillu, taakkunani sulinermut ingerlatsiviit annertuut
arlalissuit soorlu ilinniartitsineq, peqqinnissaqarneq allaffissorfiillu
ingerlanneqarput. Sulisitsisutulli akissarsiaqartitsisutut ataatsimut
sulisitsisutut ingerlapput, taamaattumik sulineq immikkoortuni ataasiakkaani –
nalunaarsuutinut atorneqartunut – ingerlatat malillugit inuussutissarsiutinut
aggulussinnaanngillat. Sulisitsisuni taakkunani sulineq tamarmiusoq Pisortani
ingerlatsinermi kiffartuussinermilu immikkoortortaligaavoq. Pisortat
suliffeqarfiutaat pillugit paasissutissat annertunerusut
Naatsorsueqqissaartarfiup saqqummersitaani Pisortaqarfinni atorfilinni
atuarneqarsinnaapput. Pisortaqarfinni atorfillit pisortat akissarsisitsinernut
nalunaarsuutaat aamma sulineq pillugu kisitsisitigut paasissutissat
tunngavigalugit suliarineqarnikuupput suliffeqarnermilu kisitsisinut
sanilliunneqarsinnaanngillat.