4. Periaaseq taaguutillu

Kalaallit Nunaanni suliffeqarneq pillugu kisitsisit sapinngisamik najoqqutassat

The International Labour Organisation-imit (ILO), FN-ip ataani nunat tamalaat akornanni suliffeqarnermut tunngasuni kattuffimmit nassuiarneqarsimasut malillugit suliarineqarput. Immikkoortumi uani ILO-p najoqqutassiai nassuiarneqarput. Tulliullugu periaaseq nassuiarneqarpoq najoqqutassiallu nalorninaateqarsinnaasut pillugit nassuiaammik naggaserneqarluni.

 

4.1 Suliffeqarnemut nassuiaat

ILO sulineq pillugu ima naatsumik nassuiaavoq, tassalu misissuiffiup pinerani inuit minnerpaamik nalunaaquttap akunnerani ataatsimi suliamik ingerlatsisimasut. Illuatungaatigulli misissuiffiup sivisussusia erseqqissumik nassuiarneqarani, innersuutaallunili, sivikitsuusariaqartoq – soorlu ulloq ataasiulluni imaluunniit sapaatip akunnera ataaseq. Innersuutigineqarportaaq, nunami pineqartumi pissutsit immikkut ittut tunngavigalugit sulisinnaasut utoqqaassusiata minnerpaaffilerneqarnera nassuiarneqassasoq. Akerlianilli ukioqqortunerpaaffissamut tunngatillugu innersuussisoqartoqanngilaq.

 

Naatsorsueqqissaartarfimmi, qaammammoortumik akissarsiat pillugit nalunaarsuutini (akunnermut nalunaarsuutiniunngitsoq), najoqqutarineqartuni ILO-p nassuiaatai naleqqutinngillat, taamaattumik Kalaallit Nunaanni sulinermut tunngasunik nassuiaatit naleqqussartariaqarsimapput. Kalaallit Nunaanni sulinermut tunngasunik nassuiaasiornerit ILO-mut sulinermut tunngasunik nassuiaasiornermut sapinngisaq tamaat assingutinniarneqarsimapput.

 

Tunuliaqutaasunut piffissap sivisuup sunniuteqarsinnaanera killilerniarlugu suliffeqarnermut piumasaqaataasoq annertusineqarpoq qaammami ataatsimi minnerpaamik akunnernik arfineq-pingasunik annertussuserlugu. Piffissamut suliffiusumut 18-it sinnerlugit ukiulinnut ilinniagaqarsimanngitsunullu akissarsiat akissarsiat (akunnermut) SIK-mit akigitinneqartut naatsorsuutitut atorneqarput.

 

Qaammatip ataatsip iluani minnerpaamik ulloq ataaseq sulisimagaanni sulisimasutut naatsorsuutigineqassaaq. Ullormut suliffiusumut akunnerit arfineq pingasut, sapaatit akunneri tallimat ingerlaneranni qaammammi ullut suliffiusut 20-iuppata ullormut 0,4 tiimit piffissami naatsorsuiffiusumi suliffigisimasariaqassallutik, taamatullu sapaatit akunneri marluk pineqarpata akunnerit marluk suliffigisimasariaqassallutik. Naatsorsuinerit SIK-mi akissarsiat minnerpaartaat tunngavigineqarput, pineqartuni akissarsiakinnerpaat amerlanerunissaat naatsorsuutigineqarmat.

 

Tunngavilersuutit malillugit Naatsorsueqqissaartarfiup sulisumut nassuiaatai:

 

·         Qaammammi pineqartumi inuk isertitaqarluni sulisimassaaq imaluunniit imaluunniit sulinikkut akissarsiaqarsimassaaq qaammammi pineqartumi tulaassanik tunisinikkut imaluunniit suliffiutimini iluanaaruteqarnikkut akissarsisimassaaq.

 

·         SIK-ip Naalakkersuisullu isumaqatigiissutaat atuuttoq malillugu ilinniarsimanngitsut aningaasarsiassaat mikinerpaaq akunnerit arfineq pingasut isertitsissutigisimassavaa.

 

·         Ukiup naanerani 15-inik ukioqalereersimassaaq.

 

4.2 Nalunaarsuutinik misissuineq

Kisitsisini najoqqutarineqartut allaffissornikkut atugassatut pilersitaapput, taamaattumillu kisitsisitigut paasissutissiorluni atorsinnaanerat killeqarluni. Akileraarutit eqqarsaatigalugu akissarsiat juunimi decembarimiluunniit nalunaarsorneqarsimanerisa sunniutaat kisitsisinik paasissutissiornermi atorneqarsinnaanerannit annikinneruvoq. Taassumalu malitsigisaanik naatsorsuineq pitsaanerpaamiitsinniarlugu nalunaarsuutinik misissuineq pingaaruteqarluinnarpoq.

 

Qaammammut nalunaarsuutit malillugit aalajangerneqarsinnaanngilaq, akiliutaasoq sulinermut tunngasuunersoq, imaluunniit sulinermut tunnganani ass. Isumaginninnermut tunngasuunersoq. Qaammammut nalunaarsuutit tunngavigalugit sulineq pillugu kisitsisinik naatsorsuisoqassappat isumaginninnermit tunniuttakkat il.il. piiarnissaat pisariaqarput. Naatsorsueqqissaartarfiup kommunit isertitanut taarsiissutitut tunniuttagaanut nalunaarsuiffia atorlugu tamanna pisarpoq. Nalunaarsuiffik atorlugu qaammammut sulinngikkallarnermi pisartakkat nalunaarsorneqartarput inunnut tigusisunut immikkoortiterneqarlutik. Tamatuma kingorna qaammammut nassuiaatinut sukumiisunut qaammatikkaartunut kommuninut immikkoortiterneqartarput.

 

Ajornartorsiutip assinga inuussutissarsiutini allani atuuppoq, sulinermut tunngassuteqanngitsunut A-malillugu isertitatigut akiliutaasartunut tunngasoq. Ilimagisariaqarpoq, sulineq inuit sulinngitsut inuussutissarsiutinit pineqartunit akiliutisisartut amerlassusaannut naleqqiullugu annikitsuinnaasimanissaa, taamaattumik pensionskassinut napparsimanermut inuunermullu sillimmasiisarfinni sulisut nalunaarsuusiami ilanngunneqanngillat.

 

Akiliutaasartut immikkut ittut, qaammatini arlalinni sulisimanermut tunngassuteqartut, soorlu sulinngiffeqarnermi aningaasarsiat aamma immikkut angusaqarnermi pissarsiat –paasiniarneqarput. Paasilluarumallugu inuup pineqartup ukiumi pineqartumi qaammatit suliffigisimasai tamakkerlugit misissuiffigineqarsimapput.

 

4.2.1 Sulinermut nalunaarsuutini tulaassilluni tunisineq

2013 ilanngullugu tulaassuiffinnit aalisartunit piniartunillu tunisinerit nalingi akileraarutinullu akiliigallarnerit qaammammut nassuiaatinut nalunaarutigineqartarsimapput. Taamatut nalunaarsuisarnerup kinguneranik suliffeqarfinni taamaattuni sulisut aamma tulaassisut immikkoortinneqarsinnaasarsimanngillat. Tulaassat nalingat akissarsiatut nalunaarutigineqartarsimavoq. Tamanna pissutaalluni 2013 ilanngullugu akissarsiat pillugit paasissutissat annertuallaarput – ingammik suliaqarfinni Aalisarnermi aalisakkanillu tunisassiornermi niuernermilu.

 

2014-ip kingorna tulaassuiviit taamaallaat akileraarutinut akiliigallarnerit nalunaarutigisalermatigit akissarsisussat aamma tulaassisut immikkoortinneqarsinnaalerput. Qaammammut akileraarutinut akiliigallarnermut nalunaarnerit tunisineq tunngavigigaanni, suliffeqarfiutigisap nammineerluni nalunaarsornerani takuneqarsinnaalertarput qaammatini tulaassivinni tunisat nalingi akissarsiatut nalunaarutigineqartarmata.

 

Periuseq taanna atorlugu 2014-imiit akissarsiat ajunnginnerusumik inernilerneqarput, kisianni paasissutissat iluarsinerisa ukiut ingerlanerini akissarsiat ineriartorsimaneri sunnerpaat, ingammik suliaqarfik Aalisarneq aalisakkanik tunisassiorneq niuernerlu eqqarsaatigalugu - taamaattumik kisitsisit pineqartut mianersortumik atorneqartariaqarput.

 

2018-imi agguaqatigiissillugu qaammammut aalisartut piniartullu tulaassuisut 1.182-iusimapput. Aalisarnerup aalisakkanillu tunisassiornerup niuernerullu iluani sulisut 27,3 pct.-erivaat sulisullu tamakkerlutik 4,4 pct.-iannik annertussuseqarput.

 

4.2.2 Sulisutut nalunaarsorsimanngitsut paasissutissaannik ilanngussineq

Qaammammut nassuiaatit nalunaarsuutillu suliffeqarnermut tamakkiisumik matussusiinngillat. Naatsorsueqqissaartarfiup isertitanut nalunaarsuiffia atorlugu suliffillit allat nassaarineqarlutillu ilanngunneqartarput. Suliffillit ilanngunneqartut ukiumut suliffeqarsimasut 2-3 pct.-iinik annertussuseqarput, ukiumut 600-800-ut akornanni amerlassuseqarlutik. Najoqqutani ilanngunneqartut pingajorarterutaat minnerpaamik qaammammi ataatsimi sulisimasuupput, 2/3-illu najoqqutani tamani ilaanngillat.

 

Najoqqutani taakku sulisut amigaataasut Naatsorsueqqissaartarfiup isertitanut nalunaarsuiffiani piumasaqaatinik ataani allaqqasunik naammassinnissimasut toqqartorneqarlutik nassaarineqartarput:

 

·         Nalunaarsuiffimmi qulaani misissuineq malillugu pilersitaasumi inuk utaqqisaannaagallartumik sulineq pillugu sivisunerpaamik qaammatini arfinilinni sulisutut nalunaarsimasoq.

 

·         Isertitanut nalunaarsuiffimmi annertuumik (isertitat pillugit kisitsisinik paasissutissani isertitat ataatsimoortinneqarneranni deciilit nassuiaataat malillugit) A-malillugu isertitalittut nalunaarsimasuussaaq imaluunniit suliffiutimini nalunaarutigereersimanngisaminik isertitaqarsimassalluni, siornatigut qaammammut nassuiaatit malillugit nalunaarsorsimanngitsumik (akissarsiaanngitsutut kingusinnerusukkulluunniit sulinermut tunngassuteqanngitsutut isertitatut). Qaqugu isertitat ”annertuut” pineqartut qaammatit amerlassusaat tunngavigalugit killissarineraat allanngorartinneqassaaq, inuk pineqartoq sulisutut imaluunniit suliffissarsiortutut nalunaarsoriigaasimappat.

 

·         Inuk qaammatini arlalinni suliffissarsiortutut nalunaarsortittartoq sulisutut isiginiarneqarsinnaanngilaq (tamanna kisimi inuussutissarsiummik aalajangersimasumik ingerlatsisutut nalunaarsorsimanngitsumut atuuppoq).

 

2018-imi sulisut najoqqutani ilanngunneqartut agguaqatigiissillugit qaammammut 673-iupput, taakkunannga 633-t namminersortuullutik. Isertitanut nalunaarsuiffimmi isertitat A-t sulisitsisuni kikkuni katersorneqarsimaneri takuneqarsinnaanngimmat, suliffillit ilanngunneqartut suliaqarfimmi Paasissutissaqanngitsunut inissinneqarput. Suliffillit ilanngunneqartut akornanni namminersortut nammineerluni nalunaarusiami suliffeqarfiup normua (CVR-normu) atorlugu suliaqarfinnut immikkoortiterneqarput. Namminersortut suliffeqarfimmi normuannik ilanngussisimanngikkaangata tulaassuinernilli nalunaarusiorsimagaangata Aalisarnermut aalisakkanillu tunisassiornermut niuernermullu suliaqarfimmut ilanngunneqartarput. Paasissutissaqanngitsuniipputtaaq suliffiup normuannik imaluunniit tulaassuinermik nammineq nalunaarusiami paasissutissiisimanngitsut.

 

2015 sioqqullugu kisitsisit paasissutissat atorneqartunut suliffeqarfiit Danmarkimut nalunaarutigineqarsimasut ilanngillat. Siusinnerusukkut allaaserineqareersutuut 2014-imi piffissamilu siusinnerusumi ilanngussat sulisitsisut paasissutissanik tunniussisimanngitsut Paasissutissartaqanngitsut-nut inissinneqartarput. Taakku amerlanersaat tassaapput naalagaaffiup suliffeqarfiutai, ass. politiit pinerluttunillu isumaginnittut. 2015-ip kingorna pitsaanerusunik paasissutissanik peqartoqalermat sulisut 450-500-it Pisortat allaffissornera aamma kiffartuussinerannut nuunneqarput siornatigut Paasissutissartaqanngitsuniittarsimasut. Paasissutissat iluarsinerannik tamanna taaneqartarpoq taamaattumillu 2015 sioqqullugu pisortani sulisimasut 500-it angullugit ikinaarneqartarsimanissaat ilimagineqarpoq. 2014-imit 2015-imut pisortaqarfinni sulisimasut nikissimannginnissaat ilimagineqarpoq.

 

4.3 Suliffillit pillugit nalunaarsuiffik

Nalunaarsuutit misissukkat inuussutissarsiummillu aalajangersimasumik ingerlatsisutut nalunaarsorsimanngitsut malillugit sulineq pillugu nalunaarsuiffik pilersinneqarpoq, sulineq pillugu kisitsisitigut paasissutissanut tunngaviuvoq. Nalunaarsuiffik innuttaasunut najugaqavissunut nalunaarsuiffiuvoq – ukiup pineqartup aallaqqaataani naaneranilu Kalaallit Nunaanni najugaqartut aamma ukiup naanerani 15-ileereersimasut nalunaarsorneqarsimapput.

 

Takussutissiaq 4.1-imi pineqartut amerlassusaat immikkoortillugit takuneqarsinnaapput, ataatsimut amerlassusaat innuttaasunut najugaqavissunut tunngavoq. Takussutissiami takutinneqarpoq 2018-ip naanerani amerlassutsip 4 pct.-ia innuttaasunut najugaqavissunut tunngasuunngitsoq.

 

Takussutissiaq 4.1. Innuttaasut najugaqavissut

 

2014

2015

2016

2017

2018

Ukiup aallartinnerani innuttaasut, minnerpamik 14-inik ukiulinniit...................................

45.041

44.896

44.871

44.915

44.883

Ukiup naanerani innuttaasut, minnerpaamik 15-inik ukiulinniit

44.101

44.065

44.081

44.134

44.258

Najugaqavissut, ukiup naanerani minnerpaamik 15-inik ukiulinniit ..................................

42.664

42.610

42.488

42.673

42.671

 

Suliffeqarneq pillugu nalunaarsuiffimmi paasissutissat makku pigineqarput; akissarsiat, akileraarutinut tunngasut aamma suliffigisap inuussutissarsiummi sorlerniinnersoq, taamatullu paasissutissartaqarluni pineqartup atorfininnera suliffigivisatut imaluunniit saniatigoorisatut suliffiunersoq. Atorfik qaammammi pineqartumi akissarsiffiginerpaasimasatut nalunaarsimasaq tassaavoq suliffigivisaq, suliffiit allat qaammammi pineqartumi saniatigut sulinertut nassuiarneqarput. Nalunaarsuiffimmi aamma inooqatigiinnut sinerissamilu agguataarsimanermut paasissutissanik peqarpoq.

 

4.4 Kisitsisaataasivik

Naatsorsueqqissaartarfiup kisitsisaataasivia bank.stat.gl suliffeqarnermut tunngasunik arfineq pingasunik assigiinngitsorpassuarnik imalinnik tabeleqarpoq. Tabelit taakku atorlugit nammineq sulinermut tunngasunik paasissutissanik pisariaqartitanik aallertoqarsinnaavoq. Tabelit titartakkallu tamarmik kisitsisaataasivimmeersunik kisitsisitaqarput. Najoqqutat tamarmik tabelit aamma titartakkat ataani allaqqapput.

 

4.5 Najoqqutassatut nalorninaateqarsinnaasut

Nalunaarsuiffiit, suliffeqarneq pillugu kisitsisitigut paasissutissiornermi tunngaviliisuusut, allaffissornikkut nalunaarsuutinit annertuunit pilersitaasut,pilersitaasut, soorunami nalorninaateqarsinnaasunik akoqarsinnaasarput. Taakkunani pingaarutillit uani saqqummiunneqassapput.

 

Sulineq pillugu kisitsisitigut paasissutissiorneq tamavimmi sulisitsisut qaammatikkaartumik akissarsiat allallu pillugit nalunaarutaannit tunngaveqartumik pilersitaasarmat, qaammatikkaartumik nalunaarutigineqartut ilumut eqqorluinnartuunersut, kisitsisitigut paasissutissat pitsaassusaasa aallaavigilluinnarpaat. Taamaattumik suliffeqarfinni ataasiakkaani aningaasarsisarfiit pisarnerinik periaaseqarneq nalornisitsilernermik malunnaatilimmik pilersitsivoq.

Immikkoortoq 4.2-mi nalunaarsuutit misissorneri pillugit allaaserisami nalunaarsukkat inaarnerini ajornartorsiut tamanna malugineqavissorpoq. Ingammik immikkut ittunik akissarsiat ataasiakkaat uppernarsarniarnerannut piffissaaluit atorneqarput, qaammatini arlalinni sulisimanermut tunngasut soorlu sulinngiffeqarnersiutit aamma immikkuullarissumik angusaqarsimanermi aggornersiat.

 

Nalunaarsuutit annertussusiannut katitigaanerannullu peqquteqartumik naatsorsuutigisariaqassaaq, ataasiakkaatigut immikkut ittunik akiliinerit ilaatigut uppernarsineqarsinnaanngitsut arlaqarnissaat taakku nalorninaateqarsinnaasutut isigisariaqarput. Tamanna qularnanngitsumik annertunerusumik qaammatikkaartumik akissarsiat katinnerinut sunniuttussaavoq, kisiannili naatsorsuutigisariaqarpoq, akornutitut pineqartoq sulineq pillugu naatsorsukkanut sunniuteqarpallaarnavianngitsoq.

 

Aningaasarsiat decembarimi katinnerisa kukkunersiornissaat pingaaruteqarnerusarpoq, qaammammimi tassani sulinngiffeqarnersiutissat pisarneq malillugu nalunaarsorneqartarmata. Taamaattumik decembarimi qaammammut akissarsiat - kvartaalit sisamaanni -  annertunerulersinnaapput. Kvartaalini allani kisitsisit pineqartut annikinnerullutik. Taamaattumik agguaqatigiissillug qaammammut kvartaalikkaartumik akissarsianik sanilliussinnermi tamanna eqqumaffigineqartariaqarpoq.

 

Nalorninaateqarsinnaasutut taaneqarsinnaasutut ipput pisortaqarfiit isertitanut taarsiutitut akiliutaasa nalunaarsorneri, nalunaarsuutit misissornerini kommunit sulinermut sanilliunneqarsinnaasutut akiliutigisartagaat akissarsiaanngitsut immikkulli paasiniarlugit inissittariaasut. Isertitanut taarsiutitut akiliutit qaammatinut nalunaarsuiffinnut tunngassuteqartariaqanngillat; Assersuutigalugu akiliutit qaammatini arlalinni nalunaarsuiffimmiissinnaasarput. Paasissutissat nalilersorneqarluaraluartut pisortat sulinngikkallarnerni tunniuttagaat sulinermut nalunaarsuutini kukkussutaasinnaapput.

 

2013 ilanngullugu aalisartut piniartullu tulaassaat tunisat nalingi tamarmiusut naatsorsuutigineqartarsimapput. Tassa tulaassanik tunisineq aningaasarsiatut isigineqarsimalluni. Taamaattumik 2014 sioqqullugu aalisartunit piniartunillu qaammammut aningaasarsiatut nalunaarutigineqarsimasut annertuallaarput. 2014-imi paasissutissanik iluarsiinerup kingunerisaanik aalisartut piniartullu aningaasarsiaat aaqqipput. Taamaattumik aningaasarsianik misissueqqissaarnermi kisitsisit ineriartorsimaneri mianeralugit atorneqassapput ingammik suliaqarfimmi aalisarnermi aalisakkanik tunisassiornermi niuernermilu sulisimasut eqqarsaatigalugit, kisianni aamma sumiiffinni assigiinngitsuni piniartut aalisartullu tulaassillutik tunisiffigisartagaanni. Nalunaarsuinermik allanngortitsineq sulisut allanngornerannik annertunerusumik sunniuteqanngilaq.

 

Suliassap taama isikkoqarnera pissutaalluni suliamut ilanngussanik atassutilinnik nalorninaateqartoqarpoq. Nammineerluni nalunaarsuutini – tassalu isertitanut nalunaarsuiffiit – ukiumoortumik naatsorsugaasarput, nalunaarsuutit taakku malillugit sulinermut ilanngussat qanga pisarnersut nalunaarsussallugit ajornarpoq. Inuk ataaseq qaammatit amerlanngitsut ingerlaneranni akissarsianik annertungaatsiartunik ukiumut katersugaqarsinnaavoq, taamaassimappat pineqartoq ukiumi pineqartumi qaammatit aqqaneq marluk tamakkerlugit sulisimassasoq kukkulluni paasineqarsinnaalluni. Paarlattuanilli inuk ataaseq qaammatit aqqaneq marluk tamakkerlugit sulillattaarsimasinnaasarpoq, sulinerminili isertitai ikittuinnaappata ilanngunneqanngitsoorsimasinnaavoq.

 

2015 sioqqullugu Danmarkimit sulisitsisut nalunaarsorsimannginnerat pissutaalluni Pisortani ingerlatsineranni kiffartuussinerannilu 2014-imi ukiunilu siuliini agguaqatigiissillugu qaammammut sulisut 500-it angullugit ikippallaartarsimanissaat ilimagineqarpoq, immikkoortoq 4.2.2 takuuk. 2015 sioqqullugu taakku Paasissutissartaqanngitsunut ilanngunneqartarmata nalunaarsuutit sulisimasunut sunniuteqanngillat.

 

Qitiusumik Suliffeqarfinnik Nalunaarsuiffik (CVR) atorlugu suliffeqarfiit ataasiakkaat inuussutissarsiorfinni paasissutissaat aaneqarput, taamaasilluni suliffillit inuussutissarsiutinut immikkoortiterneqarsinnaalerlutik. CVR-imi suliffeqarfiit nalunaarsorsimasut tamarmik suliaat pingaarnerit malillugit suliaqarfinnut inissitsiterneqartarput. CVR imminermini naapertuilluartumik suliaavoq. Periuserli aamma killeqarpoq, pingaartumik suliffeqarfiit assigiinngiissitaartunik suliaqartuugaangata, suliaqarfinnut assigiinngitsunut immikkoortitertarialinnut. Nalorninaateqartitsisinnaasorlu minnerpaamiitinniarlugu suliaqarfiit naatsorsuutaat naleqqussarneqarput, tassani suliffeqarfiup pingaarnertut suliaa malillugu inuussutissarsiorfinnut immikkoortiterneqarlutik, takuuk najoqqutanut nassuiaat immikkoortoq 3-mi.

 

Pisortani sulisitsisoqarfiit annerit tassa Namminersortut kommuneqarfiillu, taakkunani sulinermut ingerlatsiviit annertuut arlalissuit soorlu ilinniartitsineq, peqqinnissaqarneq allaffissorfiillu ingerlanneqarput. Sulisitsisutulli akissarsiaqartitsisutut ataatsimut sulisitsisutut ingerlapput, taamaattumik sulineq immikkoortuni ataasiakkaani – nalunaarsuutinut atorneqartunut – ingerlatat malillugit inuussutissarsiutinut aggulussinnaanngillat. Sulisitsisuni taakkunani sulineq tamarmiusoq Pisortani ingerlatsinermi kiffartuussinermilu immikkoortortaligaavoq. Pisortat suliffeqarfiutaat pillugit paasissutissat annertunerusut Naatsorsueqqissaartarfiup saqqummersitaani Pisortaqarfinni atorfilinni atuarneqarsinnaapput. Pisortaqarfinni atorfillit pisortat akissarsisitsinernut nalunaarsuutaat aamma sulineq pillugu kisitsisitigut paasissutissat tunngavigalugit suliarineqarnikuupput suliffeqarnermilu kisitsisinut sanilliunneqarsinnaanngillat.